Kitaphana tarihy

«M.Jumabaev atyndaǵy Aqmola oblysynyń ámbebap ǵylymi kitaphanasy» Memlekettik mekemesiniń TÓLQUJATY

KMM «M. Jumabaev atyndaǵy Aqmola oblystyq ámbebap-ǵylymi kitaphanasy» – obylys boıynsha kitaphanalar arasynda aqparattyq-bibliografiıalyq jáne ádistemelik ortalyǵy men halyqqa qyzmet kórsetý jaǵynan kitaphana bolyp tabylady. Kókshetaý oblystyq kitaphanasy 1946 jyly qurylǵan. Tiptik eki qabatty, kirpish ǵimarat 1971 jyly salynǵan. 1992 jyldan bastap Maǵjan Jumabaevtyń atymen atalyp keledi. Jalpy kólemi – 2997,9 kv.m., negizgi kólemi – 1568.2 kv.m.. Balanstyq quny – 76 042 104 teńge. 2010 jyldyń 1 qańtaryna ǵimarattyń tozýy – 5 322 948 teńge. Qalǵan quny – 70 719 156 teńge. 2007 jyly oblystyq kitaphanaǵa 71,7 mln. teńgege qaıta qurý júrgizildi. Baspasóz klýby, Internet zaly ashyldy, ekinshi qabatta kórme jáne oqyrmandarǵa demalys zaly ornalastyryldy. Kitap qory – 330133 dana, onyń ishinde 54790 dana memlekettik tilde. Shtattyq birlik – 71, joǵarǵy bilimmen – 50, onyń ishinde kitaphanalyq qyzmetkerler – 42. Kitaphanalyq joǵary – 30 adam, orta kitaphanalyq bilimimen – 7. 1985 jyl kitaphanany kompıу́termen jabdyqtaı bastaýdyń birinshi kezeńi boldy, 1994 jyly «RABIS» baǵdarlamasynyń «Oqyrmandardy tirkeý», «Katalogizator», «Poisk-Izdeý», «Zakaz-Tapsyrys» modýlderi engizildi. Transporttyq quraldar sany – 1 (Gazel – bargýzin). Qarjylandyrý: 2008 – 41080,0 myń t. 2009 jyl – 42513,0 myń t. 2010 jyl – 49186,0 myń t. M. Jumabaev atyndaǵy oblystyq kitaphana aqparattyq keńistikti belsendi túrde jaýlap alýda. Ol úshin: kelesi innovatsiıalyq jobalar jumysyn jalǵastyrýda: «Eńbek súıgishtik alleıasy », «Altyn kitap», «Tulǵa» jáne «Uly esimder – urpaq jadynda», «Akmola oblysy aýyl entsiklopediıasy», «Kitaphana jańa jahandyq media-keńistiginde», «Poliglot».

Kitaphanaǵa kelýshiler sanyn arttyrý úshin qyzyǵýshylyqtary boıynsha klýbtarǵa úlken kóńil bólinedi: kitaphana 8 klýbtyq qurylymdar jumys isteıdi: «Strýny dýshi», «Dialog», «Serper», «Jas saıatkerler», «Balalar áleminde – V mire deteı», «Balalar aǵylshyn klýby – Detskiı angliıskiı klýb – Funny English», Lingvinistik klýb «Sunday Meeting – Bookclub», 10 qarasha «Altyn Arqa» aqparattyq-aǵartý ortalyǵynyń ashylýy ólketaný, ekologiıalyq jáne týristik baǵyttarda aqparattyq bibliografiıalyq bólimde ótti.

Oblystyq kitaphanada qyzmet jasaıtyn 10 bólim bar:

Kópshilik is-sharalar jáne qoǵammen baılanys bólimi;
Shetel tilderindegi ádebietter bólimi;
Óner salasy ádebietter bólimi;
Negizgi qordy saqtaý bólimi;
Tolyqtyrý jáne ádebietterdi óńdeý bólimi;
Aqparattyq-bibliografiıalyq bólim;
Kitaphanalardy damytý bólimi;
Oqyrmandarǵa qyzmet kórsetý bólimi;
Kitaphanalyq úderisterdi avtomattandyrý bólimi;
Uıymdastyrý bólimi.

Kitaphananyń negizgi mindetteri:

Kitaphanany bilimdi, aqparatty, mádeni ortalyq retinde rólin kóterý, modernizatsiıalaý jáne aqparattyq qyzmetti jetildirý maqsatynda Qazaqstannyń biryńǵaı aqparattyq keńistigine ený;
Qazaqstannyń halyqtarynyń salt-dástúrlerin, mádenietin, tarihyn, tilin, ónerin, qoǵamdyq rýhyn nyǵaıtý;
Azamattardyń konstitýtsiıalyq quqyǵy boıynsha jeke adamnyń aqparattyq bilim alýyna sheksiz qyzmet etý;
Oblys kitaphanalary qyzmetiniń ǵylymi-ádistemelik júıesin jetildirýdi qamtamasyzdandyrý;
Kitaphana paıdalanýshylarynyń aqparattyq jáne mádeni suranystaryn qanaǵattandyrý úshin qajetti jaǵdaılar jasaý;
Aqmola aımaǵynyń aǵartýshylyq, ǵylymi jáne rýhani damýynyń múmkinshiligin jetildirýge at salysý, oqyrmandarǵa búgingi zaman talabyna saı qyzmet kórsetý. Aýdandyq ortalyqtandyrylǵan kitaphana júıelerine ádistemelik jáne praktikalyq kómek kórsetý.

Negizgi máseleleri:

Qazirgi kezeńde aıtarlyqtaı problema materialdyq – kitaphananyń tehnikalyq bazasy:

Qazirgi kezeńde oblystyq kitaphanada kompıу́terlik tehnika parkin kúsheıtý qajet. Kitaphanada 82 kompıу́ter bar, onyń 80-i jóndeýdi qajet etetin nemese aýystyrý quraıtyn komponentter;
Kóptegen jyldar boıy oblystyq kitaphana litsenziıalyq baǵdarlamalardy satyp alýy múmkin bolmaı tur, ol shyǵarylatyn ónimderge áser etedi jáne buqaralyq is-sharalar ótkizýge qiyndyqtar tigizedi. Barlyǵy 80 kompıу́terge litsenziıalanǵan baǵdarlamalar satyp alý úshin – 2 602 560,0 teńge qajet. Barlyǵy júıelik bloktardy jáne kompıу́terler parki úshin baǵdarlamalar satyp alý úshin oblystyq kitaphanaǵa 11 272 560,0 teńge qajet;
Jańartý úshin Web-RABIS baǵdarlamasyn satyp alý;
Tehnika men jabdyqtar satyp alý, atap aıtqanda qujattardy tsifrlaý úshin qazirgi zamanǵy joǵary jyldamdyqty skaner qajet;
Oqyrmandar úshin kitaphananyń ishki tartymdylyǵyn qurý úshin kavrolandar, jasandy jáne tiri gúlder, jumsaq jihazdar, sondaı-aq kitaphananyń jas oqyrmandar úshin yńǵaıly jihazdar satyp alý qajet;
Kitaphana qoryn ulǵaıta otyryp, kitaphana qoryna sórelerdi satyp alý qajet;
Merzimdi basylymdarǵa jazylymdy resimdeýge barlyǵy 2106,0 myń teńge bólinedi, jazylymdy resimdeýdi 5 mln. teńgege deıin ulǵaıtý qajet.

Kitaphana qazirgi kezeńde qoıylǵan mindetterdi sheshýge daıyn bolý úshin qyzmetkerlerdiń shyǵarmashylyq belsendiligin kúsheıtý qajet.

Kitaphana tarihyndaǵy qyzyqty sátter

Kókshetaý aımaǵyndaǵy Kitaphana isiniń damýyna
Kókshetaý qalasy tarihy tereńde jatqan Qazaqstan qalalarynyń biri. Qazaq qazaq bolǵaly bul jerdi qasiet tutqan. Ata-babamyzdyń kindik qany tamǵan Kókshe jerine bir siqyrly saıasattardyń ozbyrlyǵyn keshkeni tarihtyń aqiqaty ekenine eshkimniń kúmáni joq. HIH ǵasyrdyń 20 jyldarynda Reseı patsha úkimeti qazaq halqynyń derbestiliginiń qaldyǵy bolyp tabylatyn handyqty birjolata joıу́ǵa kiristi, ony orta júzden bastady. Jańa ákimshilik júıesi – okrýgtar quryla bastady. Sóıtip, 1824 jyly Buqpa taýynyń eteginde kazaktardyń stanitsasy paıda boldy. 1868 jyly bul stanitsa qala mártebesine ie bolady. Aqmola oblysyna qarasty, ortalyǵy Omby qalasy bolǵan Kokchetav (Kókshetaý) qalasy bolyp atalady. Turǵyn sany 3 myń adam. Qalada 2 meshit jáne shirkeý bolǵan. Klýb, kitaphanalar bolmaǵan.

HH ǵasyrdyń basynda qoǵamdyq ómir men revolıу́tsiıalyq qozǵalystardyń órleýi, ár túrli kitaphanalardyń paıda bolýyna ákeldi, ol kezde Kókshetaýda aýylsharýashylyq mektebi boldy, onyń basqarýshysy S.Ernúliev basqa jumystarmen qatar, mektep ishindegi kitaphanaǵa kitap qoryn jinaqtaýmen aınalysty. Orystyń klassik aqyn-jazýshylary Pýshkin, Nekrasov, Lermontov, Shevchenko jáne taǵy basqalarynyń shyǵarmalary jinaqtala bastady.

Keıinirek Sibir kazaktarynyń áskeri bóliminde muǵalimder men oqýshylar úshin «Ortalyq kitaphana» ashyldy. 1904 jyly mýzykalyq-drama qoǵamynda ózderiniń kitaphanasy ashyldy.

1905 jyly Kókshetaýda kitaphana úıi ashyldy, oǵan oqyrmandar keńesiniń sheshimimen birinshi kitaphanashysy bolyp V. Semenıу́k taǵaıyndaldy. Kitaphana qory 655 dana kitaptardan qurady. Qorda jornaldar «Niva», «Priroda i lıу́di», «Vokrýg sveta», «Stepnoı kraı» jáne birshama notaly-áýendi ádebietter qomaqtaldy.

Alysta qalǵan 1919 jyl – Kókshetaý oblystyq kitaphanasynyń tarihynyń bastamasy. Sol tusta, halyqtar úıiniń ishinen kitaphana ashyldy, onda abonement jáne oqý zaly boldy, bir birliktegi kitaphanashy qyzmet kórsetti. Kitap qory 2 myń dana.

1926 jyldan bastap oqyrmandarǵa 2 kitaphanashy: kitaphana meńgerýshisi jáne kitaphanashy. Kitap qory 3 myń danaǵa jetedi. 2 kitaphanashy túsken ádebietterdi óńdep, alfavittik jáne júıeli katalogtardy uıymdastyrady, kópshilik sharalar ótkizip, egin sebý naýqanynda oblystyń aýdandaryna is-saparǵa shyǵyp turǵan.

1930 jyly kitaphanaǵa aýdandyq kitaphana mártebesi beriledi, al 1936 jyly ortalyq qalalyq kitaphanasy bolady. Ol Sovet (qazirgi M.Áýezov) kóshesindegi ǵimaratqa ornalastyrylady. Kitaphana osy ǵimaratta 1946 jylǵa deıin bolyp, óz qyzmetin odan ári jalǵastyrady. Shtat 3 adamnan quralady, qor 5 myń danaǵa jetedi. Oqyrmandar quramy partiıa qyzmetkerleri, ustazdar, intelligentsiıa toptary, oqýshylardan quralady.

1946 jyldyń 15 aqpanyndaǵy oblystyq atqarý komitetiniń sheshimimen qalalyq ortalyq kitaphanaǵa Kókshetaý oblystyq kitaphanasy mártebesi berildi. Kitaphananyń kitap qory ol kezde 7 myń danany qurady. Shtat birliginde direktor men qosa 7 adam boldy. Osy jyly oblystyq bibkollektordyń qurylýy kitaphanaǵa jańa ádebietterdiń úzdiksiz túsip turýyna sebepshi boldy. Qazaq tilindegi ádebietterdiń sany ol kezde 365 dana boldy.

1949 jyly kitaphana K. Marks, 80 (qazirgi Abaı ) kóshesinde avtotrest ǵimaratyna ornalastyrylady (150 sharshy metr).

1959 jyly, sol kezdiń ózinde kitaphanada ádistemelik bólim jumys isteıdi. Bólim meńgerýshisi (Kashina G.I.) oblys kitaphanalaryna ádistemelik kómek kórsetken is-saparǵa shyǵyp. Sondaı is-saparlardyń birinde Máskeý qalasynyń bibkollektoryna barylyp, oblystyq kitaphananyń kitap qory tolyqtyrylǵan.

1952 jyly kitaphana oqýshylyǵy uıymdastyrylady. Sóıtip, onda oblys kitaphanalary úshin kásibi mamandar daıyndalady. Eń birinshi ustazdyq etken Okolnikova G., Muqanova M., Zıу́bina R., Krasnoýsova V.S.

Krasnoýsova Vera Stepanovnanyń eńbek joly oblystyq kitaphananyń tarihymen tyǵyz baılanysty. Oblystyq ámbebap ǵylymi kitaphanasynda istegen 37 jyldyń ishinde onyń qolynan myńdaǵan oqyrmandar ótken. Ol oqyrmandardyń qyzyǵýshylyǵyn jete bilgen, sóıtip ár oqyrmandy qyzyqtyratyn ádebietterdi usynǵan, olardy jyly júzben qarsy alyp, kerek dep sanaǵan kezde aqyl-keńesinde aıamaǵan. Óziniń kásibi biliktiligin, úlken tájiribesin jastarǵa úıretip, bere bilgen. Kóp jylǵy qajyrly qaırat óz baǵasyn aldy. 1951 jyldyń 31 mamyryndaǵy Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesi Prezidiýmynyń Jarlyǵymen Vera Stepanovnaǵa «Qazaq SSR-niń eńbek sińirgen kitaphanashysy» ataǵy berildi.

Tyń igerý tarihy ne bir mamandardyń ómirinde óz izin qaldyrdy. Sonaý 1954 jyly Oblystyq mádeniet basqarmasy oblystyq kitaphana direktory etip Eleýsizov Seıtjan Eleýsizulyn taǵaıyndaıdy. Otan úshin órt keshken, ardager óziniń eljandylyǵyn ár ýaqyt da joǵary ustady. Oblystyq kitaphananyń keleshegi ardager basshynyń iyǵyna júkteldi. Ujymnyń basym bóligi áıel adamdar bolǵandyqtan, direktor «qaıtsem áıelder jumysyn jeńildetem» – degen suraqqa jaýap izdedi. Sóıtip, shtat birligin ósirdi, ol 12 adamǵa jetti, bibliografiıa jáne ádebietterdi óńdeý bólimderi ashyldy. Kitaphana jumysy jandana bastady, tehnika jáne aýylsharýashylyq salasy ádebietteriniń aınalymy ulǵaıdy, oqyrmandar sany artty, qalanyń kásiporyndarynda kitaphananyń 17 jyljymaly qyzmet kórsetý jumysy júrgizildi.

1959 jyly kitaphananyń shtat birligi 19,5 birlikke deıin ósip, kitaphanada kitaphanashylardyń 1 jyldyq kýrsy jumys isteıdi, kitap qory 70.0 myń danaǵa jetedi. Kitaphananyń tar kólemdi jaıda ornalasýy, oqyrmandarǵa kitaphanalyq qyzmet kórsetýde qiynshylyqtar, kedergiler týǵyzady. Kitaphananyń abonement bólimi basqa ǵimaratta ornalasqan, bul da oqyrmandaǵa qyzmet kórsetýde qolaısyzdyqtar týǵyzǵan. 1960 jyly kitaphanaǵa Zosimenko E.I. basshylyq etedi.

1962 jyldan ádistemelik bólimge Máskeý qalasynyń mádeniet institýtynyń túlegi Belan Aleksandra Ivanovna jetekshilik etedi. Bilikti mamandy óz isiniń sheberi dep tanyǵan Oblystyq mádeniet basqarmasy, osy jyly (1962) kitaphana direktory etip taǵaıyndaıdy. Sol jyldan bastap kitaphana kelbeti túpkilikti ózgeredi. Kitaphana turaqty túrde jetilý múmkinshiligi bar gýmanitarly-aǵartýshylyq, mádeni-demalys ortalyǵyna aınalady. Kitaphanaǵa 5 qabatty turǵyn úıdiń (Chkalov kóshesi) birinshi qabaty túgelimen beriledi. Kitaphananyń kitap qory 91,6 júz danaǵa jetedi. Oblystyq kitaphananyń qoryn tolyqtyrý maqsatynda taqyryptyq josparlar qurý jumysy bastalady. Ol úshin oblystyń jáne oblys ortalyǵynyń halyq sharýashylyǵy salasy zertteledi, anyqtamalyq-bibliografiıalyq jáne ádistemelik jumystar belsendilik tanyta bastaıdy.

Kitaphana damýynyń jańa kezeńi 1971 jyldyń qazan aıynan bastaldy, óıtkeni dál osy mezette oblystyq kitaphana arnaıy jańa salynǵan tiptik ǵimaratqa ie boldy. Bul 300 myń birlik saqtalymǵa eseptelgen tiptik ǵimarat qazirgi Abaı kóshesindegi 111 úı (burynǵy K. Marks kóshesi) bolatyn.

«Qazaq SSR memlekettik oblystyq kitaphanalarynyń tiptik jarǵysy» negizinde oblystyq kitaphanada shet el ádebietteri bólimi, aýylsharýashylyǵy salasy boıynsha ádebietter bólimi, notaly-áýendi ádebietter bólimi, kitaphanaralyq abonement sektory ashylady.

Kitaphanaralyq abonement sektorynyń meńgerýshisi bolyp Habibýllina Qastaı Habibýllievna taǵaıyndalyp, ol bul qyzmette zeınetker bolǵansha eńbek etedi. Sóıtip, 1968 jylǵy 27 naýryzdaǵy Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesi Prezidiýmynyń qaýlysymen kóp jylǵy qajyrly eńbegi úshin Qastaı Habibýllievnaǵa «Qazaq SSR-niń eńbek sińirgen kitaphanashysy» qurmetti ataǵy beriledi.

1975-1978 jyldary oblystyq kitaphananyń qyzmet baǵyty oblystyń ortalyq kitaphanalaryna ortalyqtandyrý torabyn qurýǵa kómek kórsetý boldy. Osy ýaqyt ishinde ujym 70 ret toptyq is-saparǵa shyǵyp, 652 kitaphanaǵa kómek kórsetilip, 12 ret ortalyqtandyrý komissiıasynyń májilisi bolǵan.

1985-1997 jyldar aralyǵynda oblystyq kitaphana direktory Piven Valentina Dmitrievna bolady. Bul kezde kitaphanada kitaphanalyq protsessti kompıу́terizatsiıalaý jumysy bastalady. Kitaphana jumystarynyń protsesine ABIS Baǵdarlamasy engiziledi, ol «Katalogizator» modýli bolatyn.

1992 jyly kitaphanaǵa aqyn-jazýshy, pedagog-aǵartýshy, asa iri qoǵam qaıratkeri Maǵjan Jumabaevtyń esimi beriledi. Direktordyń sol kezdegi orynbasary bolǵan Jarbolova Tazagúl Ordabaıqyzy bylaı dep eske alady: «Bul iste basshylyq tanytqan M. Jumabaevtyń aǵasy – Ǵadilsha Qaharmanuly». Partiıanyń oblystyq komiteti jáne oblystyq mádeniet basqarmasy bul bastamaǵa qoldaý kórsetti. Osyǵan oraı kitaphana ujymynyń úlken jinalysy ótti. Onda Ǵ. Qaharmanuly, qala ziıalylary men jurtshylyǵy sóz aldy. Alǵa tartqan máseleni jinalǵan qaýym bir aýyzdan qabyldap, qujattardy partiıanyń oblystyq komitetine bekitýge tapsyrdy.

Keıinirek kitaphananyń ózine tán belgisi (logotip) jasaldy, ol kitaphanada shyǵarylatyn barlyq basylymdardyń bárinde basylady. (M. Jumabaevtyń sýreti jáne logotip úlgisi).

Kitaphana ashylǵannan bergi jyldar tóńireginde ne bir kitaphanashylar eńbek etti. Olardyń qatarynda kitaphana maqtan tutatyn kitaphanashylar da boldy. Atap aıtsaq «Qazaq SSR-niń eńbek sińirgen kitaphanashysy» ataǵynyń iegerleri Q.H. Habibýllina jáne Krasnoýsova V.S., eńbek ardagerleri Kostritsina Z.A., Teplıakova V.N., Jarbolova T.O., Aleksandrova V.S., Filatova V.M.

1997 jyly Kókshetaý oblysy taratyldy, sóıtip Soltústik Qazaqstan oblysyna kirdi. 1998 jyly M. Jumabaev atyndaǵy OÁǴK Ortalyq qalalyq kitaphana mártebesine túsirildi, bul árine kitaphanany avtomattandyrý jáne kompıу́terizatsiıalaý úderisterine, jalpy kitaphananyń damýyna keri áserin tigizdi. Bólimder qysqartylyp, sol kezdegi 9 bólimnen 4 bólim ǵana qaldy.

1999 jyly Aqmola oblysy qurylǵannan keıin, 2000 jyly M. Jumabaev atyndaǵy kitaphanaǵa oblystyq kitaphana mártebesi qaıtyp oraldy. Sóıtip, M. Jumabaev atyndaǵy Aqmola oblystyq ámbebap ǵylymi kitaphanasy atalyp, direktory bolyp mádeniet salasynda úlken tájiribesi bar Tsenova Maıra Abýshahmanqyzy taǵaıyndalady.

Bul mezette bilim berý salasynyń qurylymdarynda ózgerister boldy. Gimnaziıalar, litseıler, kolledjder paıda boldy. Institýttar ýniversitetterge aınaldy, ıaǵni birneshe jańa fakýltetter ashyldy. Orta arnaıy jáne joǵarǵy bilim beretin jeke menshik oqý oryndary ashyldy, biraq olardyń eshqaısysy bul ózgeristerge tolyq daıyn emes edi. Óıtkeni aqparattarǵa suranys kúndelikti óse bastady, ustazdardyń, oqýshylar men stýdentterdiń myńdaǵan aqparattyq suranystaryna jaýap tabý bul oqý oryndarynyń kitaphanalarynan múmkin emes edi. Osyndaı jaǵdaıda M. Jumabaev atyndaǵy Aqmola oblystyq ámbebap ǵylymi kitaphanasy oqyrmandarǵa óz esigin aıqara ashty. Oqyrmandar sanynyń eń joǵarǵy kórsetkishi de osy kezeńderge sáıkes keledi. Bul 2000-2004 jyldardyń arasy bolatyn. Kúnine kitaphanaǵa keletin oqyrmandardyń kelim sany – 750-800 birlikke jetti, budan kitaphana protsessterin jańa aqparattyq tehnologiıalarmen jabdyqtaý qajettiligi týyndaldy.

Oblystyq kitaphana ádistemelik ortalyq retinde oblystyń OKJ-niń OAK jáne aýyldyq kitaphanalaryna is-saparlar barysynda ádistemelik jáne tájiribelik úlken kómekter kórsetti. Ásirese qordy uıymdastyrý jáne esepke alý máseleleri boıynsha kómek ár OAK-ǵa kórsetildi, keıinirek oblystyq kitaphana arnaıy kásibi bilimi joq kitaphanashylar úshin kýrstar uıymdastyrdy.

2003 jyly kitaphanada QR Ulttyq kitaphanasynyń «Respýblikalyq avtomattandyrylǵan kitaphanalyq aqparattar júıesi» (RABIS) Baǵdarlamasyn engizý údemeli túrde júrgizildi, bıу́djetten kitap qoryn tolyqtyrýǵa jáne merzimdi aǵymdaǵy basylymdarǵa jazylýǵa qarjy bólindi. M.A. Tsenovanyń basshylyǵymen oblys direktorlarynyń Keńesi OKJ kitaphanalaryn basqarýdyń innovatsiıalyq ádister kestesinde júrgizildi. Kitaphananyń is-tájiribesine jańa baǵyttaǵy qyzmetter – menedjment, marketing, strategiıalyq josparlaý kirgizildi.

«Mádeni mura» Baǵdarlamasy aıasynda kitaphana qoryn tolyqtyrýdyń erekshe serpilisi bastaldy. Buǵan kýá oblys kitaphanalaryna Qazaqstan baspalarynan memlekettik tapsyrys boıynsha shyǵyp jatqan ádebietterdiń túsýi. Olardyń túsý birlikteri 70 myńnan asyp jyǵylady. «Mádeni mura» Baǵdarlamasy aıasynda oblys kitaphanalaryna Qazaqstan baspalarynan memlekettik tapsyrys boıynsha shyqqan basylymdar aqysyz berilýde jáne bul is áli jalǵasyn tabýda. Al, oblystyq kitaphana óz retinde shalǵaıdaǵy, oblys ortalyǵynan ornalasqan – Qorǵaljyn, Jarqaıyń, Arshaly, Jaqsy t.b. aýdandarǵa jetkizip otyrdy (2003 – 2005 jj.).

2005 jyldan bastap kitaphanaǵa Jumabaeva Salima Ulyqpanqyzy basshylyq etip keledi. Kitaphana isinde tájiribesi mol basshy kitaphananyń qazirgi tańǵa saı damýyn onyń materialdyq – tehnikalyq bazasyn nyǵaıtýdan bastady. Sóıtip, kitaphananyń kompıу́terler parkiniń birligi ósti, oqyrmandar men paıdalanýshylar úshin avtomattandyrylǵan jumys oryndary jasaqtaldy jáne jańa aqparattyq tehnologiıalardyń quraldarymen jabdyqtaý jalǵasyn tabýda. Al, kitaphana ǵimaraty úlken kúrdeli jóndeýden ótetinine kúmán joq.

Kitaphananyń qujattar qorynyń saqtalamyn nyǵaıtý maqsatynda jáne «Mádeni mura» Baǵdarlamasy aıasynda 2006 jyly Negizgi qordy saqtaý bóliminde «Sirek jáne qundy ádebietterdi saqtaý» sektory ashyldy. Kitaphananyń qujattar qoryn tolyqtyrýǵa bólinetin qarjy kólemi ulǵaıу́da. Kitaphana buqaralyq aqparattar quraldarymen (BAQ) tyǵyz baılanysta bolýy, onyń áleýmettik seriktestik qurý sheńberin keńeıtýde. Kitaphananyń shyǵarmashylyq birlestiktermen óz ara qatynasy, kitaphanada uıymdastyrylatyn kópshilik sharalardy erekshe áserlendire, árlendire túsedi. Búgingi kúni oblystyq kitaphanada 10 bólim óz fýnktsiıalaryn júzege asyrýda.

Kitaphana qyzmetiniń negizgi alǵa qoıǵan kóp mindetteriniń biri kitaphana protsesine údemeli túrde jańa aqparattyq tehnologiıalardy engizýdi jáne qoldanýdy odan ári damytý.

QR Mádeniet jáne aqparat ministrliginiń 2006 jylǵy 30 qarashadaǵy № 376 buıryǵymen «2006-2009 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstan Respýblikasy kitaphana salasyn jańǵyrtý týraly» Baǵdarlamasy bekitilgen bolatyn.

Respýblikalyq Baǵdarlama 2007-2009 jyldary kitaphana salasyn búgingi kúnniń talaptaryna sáıkes jańǵyrtýdy, jańartýdy kózdeıdi. Baǵdarlama, osy jyldar ishinde respýblika kitaphanalaryn biregeı aqparattyq kitaphanalyq júıege biriktirý, elektrondyq kitaphana qurý, aqparattyq-tanymdyq veb-portaldaryn qurý, arnaýly kitaphanalar qoryndaǵy qujattardy jańǵyrtý ortalyǵyn qurý jobalaryn júzege asyrýdy josparlaǵan.

Osyǵan oraı atalmysh Baǵdarlama aıasynda «2007-2009 jyldary Aqmola oblysy kitaphana salasyn jańǵyrtý» óńirlik baǵdarlamasy jasaldy.